Küsi eksperdilt

Kuidas toimib nägemine?



Kui silma kõik osad toimivad kooskõlas, siis võime me näha lähedale ja kaugele, päeval ja hämaras, eristada lugematuid värvinüansse, orienteeruda ruumis ja säilitada paremini tasakaalu. Nägemine erineb lõhna-, maitse- ja kompimismeelest selle poolest, et selle tehnoloogiline alus on eriline füüsikaseadus – valguse murdumise seadus.
 
Kõigepealt lõikuvad valguskiired sarvkestaga, mis tagab umbes 70% silma fokuseerimisvõimest. See näitab silma selle struktuuri suurt tähtsust optilises süsteemis. Sarvkest kaitseb silma ka ultraviolettkiirguse eest. Pupill on must täpp silma nähtava värvilise osa – vikerkesta – keskel, mis reguleerib silma pääseva valguse hulka.
 
Edasi liigub valgus läbi silma läbipaistva ja mõlemalt poolt kumera läätse. Erinevalt sarvekestast, mille valguskiirte murdmise võime on fikseeritud, suudab lääts oma kumerust muuta, kohandudes nii lähedal kui ka kaugel asuvate esemete vaatamiseks ning tagades kõigist neist ühtviisi terava pildi. Läätse sellist võimet nimetatakse akommodatsiooniks.
 
Lääts fokuseerib kujutise silma valgustundlikule struktuurile ehk võrkkestale. Võrkkest võtab valguse eriliste rakkudega (fotoretseptoritega) vastu, muundab valguse elektrilisi impulsse ning siis saadetakse see mööda nägemisnärvi ajju, kus tekib kujutis.
 
Selleks, et nägemine oleks terav ja tekiks veatu pilt, peavad silma kõik läbipaistvad osad täiesti selged olema. See on vajalik selleks, et valgus võiks läbida takistusteta silma kõik osad ja jõuda välja silma tagaosas asuva võrkkestani. Aastatega muutub silmalääts loomulikel põhjustel paksemaks ja hägusemaks, seetõttu muutub nägemine ebaselgemaks ning värvid tuhmimaks.
 

Küsi eksperdilt

Kui te ei leia meie veebilehelt vastust oma küsimusele silmade tervise kohta, siis võite sisestada oma küsimused siia ja need edastatakse valdkonna ekspertidele. Me püüame vastata kolme tööpäeva jooksul.
Teie küsimuse saatmine õnnestus
Failed to sent